Alles tänavu veebruaris oli Väike–Lähtru nõukogudeaegne ammu maha jäetud kanala üks kõhe koht, kus vohasid takjad ja tuul kriiksutas vaevu hingedel püsivaid uksi.Paar kuud hiljem, aprillis olid esimesed kanad sees, sel teisipäeval lõikasid põllumajandusminister Helir–Valdor Seeder ja Martna vallavanem Valeri Ruuse tundmatuseni muutunud lindla linti. Kuu aja pärast on lindlal täisvõimsus.
Väike–Lähtru kolm lindlat mahutavad 25 000 valget kana, kes munevad kollaseid mune, millest hautakse Harjumaal välja broilerid. Iga kana kohta jalutab lindlas üks kukk.
Lindlahoone on 18 m lai ja ligi 100 m pikk. Linnud on seal vabapidamisel. Söök, jook ja kõik muu liigub arvuti juhtimisel. Piki lindlat jookseb oranži kattega pesakastirida. Muna veereb pesast lindile ja sealt munakööki, kust talitaja nad restile korjab.
Terved ja sobiliku mõõduga munad lähevad haudesse, liiga suur, liiga väike või viga saanud muna läheb munapulbriks, selgitas lindla juhataja Gerda Algre.
Avamise puhul tehti ajakirjanikele suur erand ja nad lubati lindlasse. Enne tuli kõigil käia duši all, panna selga uued tunked ja jalga kummikud.
Ka töötajad peavad igal hommikul käima enne lindlasse minekut duši all.
„See on raudne reegel,” ütles Algre, „rutiin, et hommikul jätame oma riided garderoobi, siis läheme duši alla ja võtame teisest garderoobist tööriided.” Lindlas liikumiseks on ühed riided ja õues teised.
Viis uut töökohta
Kolme lindla peale kokku tuleb päevas üle 15 000 muna. Kui lindla jõuab täisvõimsuseni, tuleb päevas 20 000 muna.
Töökohti on farmis 4–5, igas lindlas üks talitaja.
Kuigi Läänemaal on töötuid 1200 ringis, ei joostud töökuulutuste peale tormi ja osa töölisi veel otsitakse.
„Lääne Elu kuulutuse peale tuli talitajakandidaate üllatavalt vähe,” tunnistas Algre. „Seevastu mehaanikuks tahab üle kümne inimese.” Et kaadriga on kitsas, teeb talitaja tööd praegu ka juhataja.
„Ei julge öelda, et palk on kehv,” ütles Algre. „Aga inimesed vist pelgavad koormust.”
Algre sõnul on liikumist palju ja on täpselt teada, mis kell midagi peab tegema. Et lindudel läheb tuba kell 3 öösel valgeks ja nad hakkavad munema, algab ka töötajate päev vara, kell 7.30.
22,5 miljonit maksma läinud Väike–Lähtru sugulinnufarm on Talleggil kolmas Koonga ja Ülgase kõrval Maardu lähedal, kuid Lähtru on kõigist suurem.
Väike–Lähtru farmi opereerib Ovolex OÜ.
„Tänu” salmonelloosile
Oma farme hakkas Tallegg hajutama pärast salmonellarünnakut, mis sundis kõik sugulinnud hävitama. Kolm ja pool aastat pärast seda katastroofi on Talleggil jälle 55 000 sugulindu ja firma suudab end varustada haudemunadega, ütles Teet Soorm. Vahepeal tuli neid osta Soomest, Taanist, Hollandist ja Leedust.
Sõnnikuga muret ei ole, tunnistas Soorm. Linnud tuuakse korraga sisse, allapanuks on
8 cm kuiva saepuru. Lind elab selles farmis umbes aasta. Siis viiakse lindla korraga tühjaks. Farm puhastatakse ja desinfitseeritakse. Kuu aega farm n–ö puhkab. „200–300 tonni kuivsõnnikut aasta peale pole suur kogus,” ütles Soorm.
Talleggis läheb tapale iga päev 44 000 broilerit, päevas tekib 60 000 tonni kuiva sõnnikut. „Et mineraalväetis on kallis, peavad põllumehed orgaanika peale lahingut,” lisas ta.
Aasta aega munenud sugulinnu lihast saab lõpuks vorst, viiner, pihv vm keedutoode.
Tallegg kasvatas mullu
8,3 mln broilerit, tootis 64 mln muna ning müüs 14 600 tonni linnuliha ja valmistooteid. Käive oli 661 miljonit krooni.